...mulle meeldivad jõulud!, kuigi viimaseid kingitusi ostes oli poes küll liiga palju rahvast :) ...ja mis mõnusad pikad pühad, jätkus kingitusi, külalisi kui ka külaskäimisi.

Isegi päris Jõuluvanale sain kalli teha.

Tõnn on see mees, kes suudab mind igal saamul üllatada...nimelt uskus ta tõsi meeli, et kui emme, õde ja venna panevad talle Jõuluvana kingikotti kingid, siis Jõuluvana ise toob ka talle veel lisaks 3 kingitust...ja minu selgituse peale tegi ta suured silmad...ah, et ei toogi või!

Külalistele teatas ta rõõmaslt, et söögiks on lehmapraad...lambaprae asemel...uues koolis avastati, et Tõnn laulda oskab, nii ta oligi solist kooli jõulukontserdil Pühavaimu kirikus.

 

Tõnn tuleb ühel päeval eriti saladuslikult, käed selja taga, Emme - mul on Sulle veel üks jõulukingitus: "...nüüd saad Sina õppida malet kodus ja mina koolis", see oli väga armas, kuna sellega seoses on mul üks väike saladus :))

 

Maal elamise kottpimedusest on nüüd igapäevaseks saanud kesklinna tuledemeri, pimedat aega nagu polekski. Ei osanud arvatagi, kui mõnus on jalutada töölt koju läbi Raekoja platsi, imetleda jõulukuuske ja ampsata mõni mandel, mida lahkesti maitsmiseks pakutakse :)

 

Piparkoogi taigen veel ootab küpsetamist, kuigi ise sain oma õelt nimelise piparkoogi plaanin ma just selliseid juurde meisterdada...mõned külalised ootavad vastuvõtmist ja vana-aasta ärasaatmise plaanid välja mõtlemist.

 

Olen saanud kohe kuhjaga ilusaid soove ja armasid kingitusi inimestel, kellelt poleks osanud seda oodata.

 

Tundub, nagu elu ise kannaks mind kätel! :)))